Lasnamäe Püha Markuse

  • Avaleht
  • Kogudus
    • Kes me oleme?
    • Mida me usume?
    • Sakramendid
    • Leerikursus
    • Lapsed ja noored
    • Koostöö
    • Annetused
  • Kalender
  • Blogi
    • Uudised
    • Koguduse elu
    • Minu Lasnamäe
  • Meedia
  • Kontakt

Archives for juuli 2017

Minu Lasnamäe 9: Salme

26.7.2017 by Kirsti Malmi

Seekord on mul suur rõõm tutvustada 94-aastast Salmet, kelle koduuksele läkitas mind Aivega Lasnamäe sotsiaalmaja koduhoolduse töötaja. Särasilmne proua tegi julgesti ukse lahti, kutsus meid edasi ning oli lahkelt valmis jutustama ka teile oma lugu. Välise olemuse järgi pidasime teda paarkümmend aastat nooremaks, kuid selgus, et ta kolis just eakatele mõeldud majja Lasnamäel juba 90ndaltel!

Sündisin Jõhvis, Ida-Virumaal, kuid 7. eluaastast olen elanud Koplis, Põhja Tallinnas. Olen kogu elu olnud raamatupidaja. Pensionil olles töötasin veel sõbra kutsel poole kohaga Pelgulinna sünnitusmaja garderoobis. See ajutine töö venis plaanitust pikemaks ja tulin sealt ära alles 72-aastaselt, kui olin juba kolinud siia Lasnamäele.

Olin olnud korterijärjekorras juba 19 aastat, sest puumaja, mille teisel korrusel elasin, oli juba väga kehvas seisus. Üks mu naaber sai korteri majast, mis toona oli just valminud ja mõeldud just vanuritele. Ta rääkis, et kõrvalkorter oli veel vaba. Läksin siis sedamaid linnavalitsusse ja palusin, et kas mina ka saaksin siit endale uue kodu. Mulle öeldi, et need korterid on eraldatud inimestele, kellel on tõeline vajadus. Tegin siis selgeks, et mina olengi just selline inimene, sest minu Kopli kodu oli ilma igasuguste mugavusteta ja isegi puukuur oli maha lõhutud, polnud kohta, kus talve küttepuidki hoida. Sain positiivse vastuse!

Salme köögi aknast paistab asumi keskele jääv metsatukk, mida ümbritsev kõnnitee on Salme sõnul piirkonna eakamate hulgas populaarne jalutusrada.

Esimesed elanikud olid tulnud siia juunis 1992. Mina kolisin oma ühetoalisse sisse veebruaris 1993, vaid mõned päevad enne oma 70. sünnipäeva. Laevalgusteid veel polnud, aga kardinapuud ja kardinad õnnestus paigaldada enne seda, kui sõprade pealekäimisel pidasime põrandalambi valgel väikest juubelipidu minu uues kodus. Kodunemisele aitas kõvasti kaasa see, et kõrval elas vana tuttav ning et oma koridori naabritega moodustasime justui suure sõbraliku perekonna. Vastaskorterisse kolis abielupaar, kuid kahjuks ei jõudnud ma kordagi kohtuda prouaga, kes suri ootamatult vaid mõned päevad pärast kolimist. Leseks jäänud abikaasa oli meile naabritele suureks praktiliseks abiks.

Nüüdseks on kõik tolleaegsed naabrid juba surnud. Mõne pikemalt majas elanud naabriga saab veel õues või koridoris mõne sõna vahetatud, kuid enam pole endist kommet naabri juurest läbi astuda. Paar endist kooliõde elab siinsamas piirkonnas, aga me ei kohtu enam kuigi tihti. Heameelega käiksin rohkem õues, aga jalad ei taha enam kuulata nii hästi sõna ja riidedki ei taha sama kergesti selga minna kui varem… vanainimese asi!

Elu selles majas on aastate jooksul muutunud, kui vahetunud on nii elanikud kui ka korraldajad. Algusaastatel oli rohkem ühistegevust, oli isegi jõululõuna ja igaühele kopsakas kingipakk. Seina peal oli kirjas, millal on kellelgi sünnipäev ja kord kuus tähistasime sünnipäevi ühiselt. Nüüd selliseid traditsioone enam pole. Tulid uued elanikud, kes ei tahtnud oma sünnipäeva avalikustada. Enam pole see ka pelgalt eakate inimeste maja, vaid elanike hulgas on ka tööealisi ning lastega peresid.

Üldkokkuvõttes olen oma eluga rahul! Ma ei kujutaks ette, et elaksin veel oma eelmises kodus, kus puud ja vesi tuli tassida käe otsas teisele korrusele. Siin on soe tuba ning kraanist saab igal ajal kuuma vett. Koduhoolduse töötajad allkorrusel aitavad vastavalt vajadusele. Teisipäeviti ja reedeti on poepäevad. Käisin just viimas alla ostunimekirja, mille järgi hooldaja käib homme minu eest poes. Arstilkäimisteks olen saanud samuti abi, näiteks selle aasta alguses kahel silmaoperatsioonil käimisele. Nägemine läks kõvasti selgemaks, kui mõlemal silmal sai hallkae eemaldatud!

Ka korter vajaks remonti – seintel on sama tapeet, mis sai uuest peast peale kolimist pandud, ka mööbel on sama. Ent küllap peavad nad veel vastu nii kaua, kui minul neid vaja läheb!

Tekst ja fotod: Kirsti Malmi

Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad: 

Minu Lasnamäe 1: Kirsti

Minu Lasnamäe 2: Martin

Minu Lasnamäe 3: Piret

Minu Lasnamäe 4: Inga

Minu Lasnamäe 5: Violetta-Viktoria

Minu Lasnamäe 6: Jaanus

Minu Lasnamäe 7: Sergei ja Lilia

Minu Lasnamäe 8: Igor

 

Filed Under: Minu Lasnamäe

Minu Lasnamäe 8: Igor

19.7.2017 by Kirsti Malmi

Pae mikrorajoon oli nõukogude ajal planeeritud Lasnamäe elamurajooni esimene etapp, mida hakati ehitama juba 60ndate lõpus. 9-korruseliste majade keskel tuksub vilgas ostukeskus, mida Tallinna reisibrožüüridest ei pruugi just leida. Kui ise esimest korda Lasnamäe Keskusesse sattusin, tundsin, nagu oleksin jõudnud välismaale. Kõnniteel lillepoe esisele välja pandud värvilised kunstlilled ning siseturu müügiletid tuletasid elavalt meelde analoogseid müügikohti Siberis ning ka eesti keelt polnud eriti kuulda.

Jõulunädalal keetsime selsamal kõnniteel lõkketeed ning jagasime kutseid Pae palvekoja avamisele. Käisin pakkumas teed ja piparkooki ka siseturu ja kaupluste müüjatele. Pärast toda ringi on mul keskuses üks kindel teretuttav, alati naerusuine kellassepp Igor!

Tulin kuus aastat tagasi uut tööpinda otsides sellesse keskusesse maad kuulama ning saingi koha siin koridoris. Sestsaadik olen siin tegutsenud ja mulle meeldib. Selles keskuses ei pea müüjad jõude olema! Inimesi liigub ja kliente jätkub, ning kui mõni müügikoht vabaneb, on uus ettevõtja kohe tulemas. Hoone on puhas ja soe, see meelitab nii kliente kui ka ettevõtjaid. Varem oli siin ka väliturg, aga kui koridori otsas avati Säästumarket, kolis turg enamasti siseruumidesse.

Siin on tore ja sõbralik õhkkond, teisiti kui kesklinnas. Inimesed on avatumad, räägivad omavahel. Tundub, et siin Lasnamäel inimesed hoolivad üksteisest rohkem. Kliente tuleb ka kaugemalt, sest siit on väga hea bussiühendus kesklinnaga. Olen kohanud ka välismaalasi. Sageli on nad leidnud keskuse siinkandis elavate tuttavate kaudu. Siin on kõik teenused käepärast: turg, toidupoed, erikaubad, postkontor, pank, kasiino, apteek…

Olen pärit Venemaalt Tagandrogi linnast, mis asub Ukraina piiri lähedal, vaid 100 km kaugusel Mariopolist. Kolisime oma perega isa äri tõttu Tallinnasse 35 aastat tagasi. Olin siis 8-aastane. Meie kodu oli Kadriorus. Nooruses õppisin kõigepealt elektrikuks, kuid nüüd olen juba 25 aastat töötanud isa jälgedes kellassepana. Vanad esemed on mind alati huvitanud.

Lasnamäe on väga kompaktne linnaosa. Planeering on huvitav ja igal pool suurepärane ühendus kesklinnaga. Õhk on palju värskem kui all linnas. Kortereid tahetakse ja üldiselt tundub, et Lasnamäel elavad inimesed on ise väga rahul selle piirkonnaga, isegi sakslased ja soomlased. Siin elab mitmesuguseid inimesi ja kultuure koos. Osad mõtlevad rohkem minevikule, osad tulevikule.

Mingi aeg elasime ka meie Lasnamäel. Saime kahetoalise korteri Ümera asumis. Kaheksanda korruse akendest avanesid maalilised vaated, mida sai palju pildistatud, aga korteriühistuga tekkisid probleemid. Oli üürivõlglasi ja tekkis rahutusi. Kaheksa aastat tagasi müüsime korteri maha ja praegu elan koos vanemate ja kahe kassiga kesklinnas. Ka väiksema sissetulekuga on võimalik ära elada, kui on oma kodu ning suudad ise kõik vajalikud tööd ära teha. Igaühel tuleb teha oma eesmärgid endale selgeks, mõelda peaga ning teha tööd. Paraku on inimesi, kes on loobunud ega hooli enam millestki.

Uus vene kirik on mulle tähtis koht. Käin seal vähemalt kord kuus palvetamas ja püha vett joomas. Oleme ju kõik patused inimesed ja vajame puhastust! Ka Kuremäe kloostris Ida-Virumaal mulle meeldib. Seal on püha allikas, kus olen käinud suplemas ka talvel. Tunnen, kuidas püha vesi mõjub organismile tervendavalt.

Olen õnnelik inimene. Ettevõtjana töötan kuus päeva nädalas ning vaba aega eriti ei jää. Vahel unistan, et saaksin elada üksikul saarel vabana nagu Robinson Crusoe, puhata ja võtta vabalt ilma ettevõtja kohustusi – ja kellasid!

Tekst ja fotod: Kirsti Malmi

Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad: 

Minu Lasnamäe 1: Kirsti

Minu Lasnamäe 2: Martin

Minu Lasnamäe 3: Piret

Minu Lasnamäe 4: Inga

Minu Lasnamäe 5: Violetta-Viktoria

Minu Lasnamäe 6: Jaanus

Minu Lasnamäe 7: Sergei ja Lilia 

Filed Under: Minu Lasnamäe

Minu Lasnamäe 7: Sergei ja Lilia

12.7.2017 by Kirsti Malmi

Seekord võtan sind kaasa Kuristiku asumisse Lasnamäe kirdeserval. Kas oskaksid aimata, et satud hariliku 9-kordse maja neljanda korruse korteris sukelduma hetkeks kunsti, vene kultuuri ja ikoonide maailma! Õnneks on meil tõlgina kaasas alumise korruse naaber. Minu töökaaslase isa Agu on korteriühistu esimees ja nende kaudu saingi vihje selleks intervjuuks.

Poetame ennast lillehoidjate ja maalide vahelt ateljeesse ning sätime mugavalt diivanile. Sergei Minin istub oma töölaua äärde ja hakkab sedamaid tutvustama arvutiekraani vahendusel oma loomingut: akvarelle, õlimaale, pastelle, joonistusi… loodusvaateid, hobuseid, hunte, lapsi, valgust, vett… Rohked portreed kõnelevad isiklikest rahvusvahelistest suhetest diplomaatide ja õigeusu kirikujuhtidega. 

Kunstiteoseid leidub ka eri rahvuseeposte ainetel, muuhulgas pildiseeria Kalevalast. Minu sülle tuuakse lasertehnika abil terasplaatidele prinditud ”Igavene Kalevala”, mida leidub maailmas ainult neli eksemplari: üks Soome presidendiproua Jenni Haukiol, teine president Putinil, kolmas vene muuseumis ning neljas Lasnamäel… originaalpildid on tehtud erilises papier-pelle tehnikas, mille kasutamiseks sai Sergei omal ajal tõuke Aafrika reisidel nähtud koopamaalingutest. 

Terasest ”Igavese Kalevala” illustratsioonid on sündinud Lasnamäe ateljees.

Sergei jutustab: ”Olen sündinud Kirovis Kesk-Venemaal, Moloma ja Vjatka jõgede ristumiskohas. Sealkandis elas palju küüditatuid, näiteks marisid, tatarlasi ning eestlasi. Erinevad rahvused elasid seal rahulikult koos. Ka minu vanaema oli mari, isa aga kasakas. Ise tunnen, et esindan vene kultuuri.”

Abikaasa Lilia on toonud lauale hõrgutisi üksteise järel ja istub lõpuks ka ise meie seltskonda. Ta meenutab oma lapsepõlvekodu vaateid Jerevanis, Armeenia pealinnas: Ararati mägi, päikesetõusud, aprikoosipuud… ”Seitsmeaastaselt kolisime ema kodumaale, Eestisse. Kasvasin üles Mustamäel. Kui hakati ehitama Lasnamäge, pakuti meile kolmetoalist korterit Pae mikrorajoonis. Käisime vaatamas, aga kivised vaated ehmatasid meid ära ja otsustasime jääda Mustamäe kahetoalisse männimetsade lähedusse!”

Sergei ja Liliani tõi Tallinnas 90ndate keskpaigas kokku kunstihuvi. Sergei, kes oli omal ajal peale kunstiõpinguid avastanud Tallinna ja siis aastaid maailmas ringi rännanud – kõigepealt 10 aastat Aafrikas ning 90ndatel Soomes – pidas toona kunstigaleriid Toompeal. Lilial on mitu elukutset, psühholoogist meditsiinikooli õppejõuni ja fotograafini välja. Praegu koostab ta pildireportaaže vene kultuurikeskuse portaalile slavia.ee.

Lasnamäe ateljeest leidub ka tükike Saimaa rannajoont koos lookas pohlavartega! Pererahvas Sergei Minin ja Lilia Kerro.

Perekonda sündis poeg ja otsiti sobivat uut kodu. Pirita-Kosel oli müügiks maja metsa ääres, kuid hind ja päiksevalguse kogus otsustasid ära, et 1997. aastal peeti poja esimest sünnipäeva hoopis Lasnamäe serval valgusküllases korteris, kust avanes vaade üle männimetsa. ”Siis tundus, et selles kuuetoalises korteris on väga palju ruumi, aga nüüd otsi, kas üldse leiad ruumi käimiseks…” ohkab pererahvas raamatute, maalide ja asjade rohkust vaadates.

Sergei on rahul: ”Siin on väga mugav! Rahulik ja valge. Maja on ilus ja asukoht ideaalne, peaaegu nagu elaksid Pirita-Kosel! Saan Pirita sadamast palju inspiratsiooni oma maalideks. Enne meie siia kolimist elas majas väga palju lasterikkaid peresid, kuid tolleks ajaks olid paljud juba välja kolinud, lapsed suuremaks kasvanud ning maja vaiksemaks jäänud. Ma töötan tihti öösiti. Panen päevavalguslambid põlema, valin meelepärase taustamuusika ning miski ei sega mind keskendumast.”

Sergei kunstisäde süttis juba varakult, enne kooliiga. 13-aastaselt alustas ta ikoonide restaureerimist vanade ikoonimeistrite juures. Ikoonid on Sergeile ikka südamelähedased. Tema maalitud ikoone leidub mitmes kirikus ning lugematutes kodudes. ”Olen südames õigeusklik. Minu kodukirik on lapsepõlve kodukülas Kirovis… unes käin seal aegajalt siiamaani!” jutustab Sergei, kes tegutseb praegu Moskva patriarhaadi kiriku ikoonispetsialistina.

Töötoas ootab praegugi mitmeid ikoone restaureemist. ”Siinne kliima on ikoonidele väga raske, nende värvikihid elavad ja pudenevad temperatuuri ja niiskuse kõikumisel. Restaureerimine võib võtta kuid, kui värvikihte kiht kihilt eemaldada.” Põhja-Tallinnas asub Tallinna Kopli Püha Nikolause õigeusukirik, mille taastamisele on Sergei juba aastaid panustanud rahastust otsides ning ikonostaasi restaureerimist korraldades.

Õhtu on veerenud märkamatult. On aeg naasta põnevast ikoonide ja kunsti maailmast tagasi Lasnamäele ning tänada pererahvast külalislahke vastuvõtu eest. Milline üllatav seiklus! Usun, et me kohtume veel. Suur tänu ka tõlgile!

Sergei Minini mitmekülgse loomingu ja Kalevala-piltidega saab tutvuda portaalis http://mininar6.wixsite.com/minin-artist.

Lasnamäel elamisest meenuvad Liliani sõnad: ”Alguses võttis aega harjuda mõttega, et elame Lasnamäel. Nüüdseks oleme selle juba ära unustanud! Meil on siin palju sõpru, osad juba ülikooliajast. Siin elab huvitavaid inimesi – kirjanikke, dramaturge… Inimesed ongi selle piirkonna meie silmis ära kaunistanud!”

Tekst ja fotod: Kirsti Malmi, viimane foto: Lilia Kerro

Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad: 

Minu Lasnamäe 1: Kirsti

Minu Lasnamäe 2: Martin

Minu Lasnamäe 3: Piret

Minu Lasnamäe 4: Inga

Minu Lasnamäe 5: Violetta-Viktoria

Minu Lasnamäe 6: Jaanus

Filed Under: Minu Lasnamäe

Minu Lasnamäe 6: Jaanus

5.7.2017 by Kirsti Malmi

Seekord saame vaadelda Lasnamäge ametiasutuse aknast! Lasnamäe linnaosavanema asetäitja Jaanus Riibe paotab meile oma vaadet Lasnamäe suurima linnaosa suunas. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse uus hoone asub Pae pargi ja Kumu kunstimuuseumi vahel.

Linnaosavanema asetäitja Jaanus Riibe silmis näib Lasnamäe tulevik helge.

Tulin Lasnamäe linnaosavalitsusse tööle novembris 2011. Alguses olid minu vastutusvaldkonnad linnaosavanema asetäitjana seotud kultuuri ja noorsootööga, kuid viimastel aastatel olen keskendunud sotsiaaltöö küsimustele. See on lai valdkond, kus tuleb olla iga päev valmis uuteks väljakutseteks.

Viie aastaga on Lasnamägi palju muutunud. Tallinna linn on investeerinud selle aja jooksul Lasnamäe arendamisse rohkem kui kunagi varem. Sõiduteed on korrastatud, ehitatud rohealasid, inimeste kodude lähedale on toodud mitmesuguseid vabaaja veetmise võimalusi . Varem magalana tuntud linnaosa on muutunud linlikumaks ja mitmekülgsemaks. Lisandunud on ka kaubanduskeskusi ja koos nendega palju uusi töökohti.

”Tallinna Hyde Park!”, kiidab Jaanus Riibe oma lemmikpaika linnaosavalitsuse maja kõrval. Pae park on tutvumist väärt oaas, kuhu tasub tulla ka kaugemalt kosuma ja linnulaulu kuulama.

Lasnamäe elamurajoon ehitati Nõukogude ajal kasvava tõõjõuvajaduse tõttu. Dvigateli sõjatehasesse ning teistesse suurtesse tööstustesse saadi tõõjõudu üle suure Nõukogude Liidu. Seega 70-80ndatel alustasid paljud noored inimesed suurte ootustega uut elu Tallinnas ja said koduks vastvalminud korteri Lasnamäe mõnest mikrorajoonist. Uue linnaosa ehitamine jäi nõukogude aja lõppedes küll mitmeti pooleli. Infrastruktuur jäi puudulikuks ja osad planeeritud mikrorajoonid üldse alustamata.

Nõukoduge Liidu lagunemine tähendas paljudele lasnamäelastele töökoha kaotust ja raskusi. Tehased suleti, masinad ja toodang viidi üle Venemaale. Osad naasid oma kodukanti, kuid enamus töölisi jäi Eestisse, kus olid juba juurdunud nende siin sündinud lapsed ja lapselapsed. Nii mõnigi taotles endale Vene kodakondsuse, aga osad on läbinud keeleksami ja saanud endale Eesti kodakondsuse. (Siiamaani elab Lasnamäel märkimisväärne hulk endisi Nõukogude liidu kodakondseid, kellel puudub kehtiv kodakondsus ning kelle isikutunnistuseks on nö hall pass.) Olen mõelnud, et tegelikult on nõukogude ajal töö ajendil Lasnamäel kodunenud inimesed elanud läbi selle, mis on eestlase suurim hirm: nad on kaotanud oma riigi! Seetõttu peaksime üksteisesse suhtuma mõistvamalt ja leidma rohkem ühist ning ühendavat.

Eri rahvuste paljusus iseloomustab Lasnamäge ka täna. 120 000 elanikust on eestlasi vaid viiendik. 60 % elanikest on venelased, lisaks on palju ukrainlasi ja valgevenelasi. Kokku on linnaosas esindatud üle 40 rahvuse!

Vastlapäeval peeti Pae pargis slaavi traditsiooni järgi maslenitsat.

Lasnamägi ei ole kogenud tühjaksjooksmist isegi majanduslanguse ajal, vaid elanike arv on olnud pidevalt kasvusuunas. Kogu aeg ehitatakse uusi kortermaju ja korterid lähevad nagu soojad saiad. Vaatasime just rändestatistikat. Jaanuaris 2017 vahetas Lasnamäel elukohta 600 inimest, kuid nendest ainult 40 tuli siia väljaspoolt Lasnamäge! Uusarendused täituvadki enamasti aastakümneid Lasnamäel elanud inimestest, kellele siin meeldib. 50 aastat tagasi ehitatud paneelmajad vajavad renoveerimist, kuid hooned on iseenesest tugeva ehitusega ja peavad hästi hoolitsetuina vastu veel kaua. Nendes vabanevatele korteritele leidub ostjaid ja üürnikke mh Ida-Virumaalt tulijate hulgas. Paljud pealinna piirkonda kolijatest maanduvad kõigepealt Lasnamäele, sest siin leidub nii kortereid kui ka töökohti.

Lasnamäe Saun asub Pae palvekoja naabruses. Sauna ja Pae pargi vahele jäävad uued korterelamud.

Oleme avatud elanike ideedele piirkonna arendamisel. Kolme aasta taguse küsitluse tulemusena on näiteks ehitatud Lasnamäe Saun, millest on saanud üsna populaarne ja justkui loomulik osa lasnamäe kultuurist. Ka suurte parkide ideed on tegelikult tulnud elanikelt, nagu ka nüüd planeerimisel oleva suurhaigla idee.

Unistan Lasnamäest, kus inimesed saavad omavahel hästi läbi, kus teenused on lähedal ja abi vajavad inimesed kogevad, et nende eest hoolitsetakse. Toimetulekuraskustes inimesi on palju, eelmisel aastal rahuldasime 60 000 abitaotlust ja jagasime toetustena välja 4,5 miljonit eurot. Ka paar korda aastas jagatavatele toidukonservidele on tahtjaid, järjekorrani välja. Eriti olen tundnud rõõmu mõne kaua oma kodu ootel olnud inimese unistuse täitumist nähes! Aastate vältel meenub paraku ka vägivallajuhtumeid, eriti lähevad hinge lapsi puudutavad seigad. Meie ametnikud annavad endast parima perede toetamiseks ja vägivalla ennetamiseks.

Uus õigeusukirik on Loopealse asumi elu keskel nähtav ja kuuldav!

Lasnamäel tegutseb aktiivne õigeusukogudus. Mõned aastad tagasi valminud kirikul on palju külastajaid. Tunnen rõõmu, et nüüd on Lasnamäele tekkimas ka luteri kogudus. Tulevikus võiksime ehk arendada koostööd erinevate kirikute vahel. Luteri kogudus teeb siin linnaosas oma esimesi samme, kuid need olnud suhteliselt julged sammud ja õiges suunas. Tahame omalt poolt olla neile igati toeks.

Tekst ja fotod: Kirsti Malmi

Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad: 

Minu Lasnamäe 1: Kirsti

Minu Lasnamäe 2: Martin

Minu Lasnamäe 3: Piret

Minu Lasnamäe 4: Inga

Minu Lasnamäe 5: Violetta-Viktoria

 

 

Filed Under: Minu Lasnamäe Tagged With: Lasnamäe Linnaosa Valitsus

EELK Lasnamäe

Arhiiv

  • veebruar 2023 (1)
  • november 2022 (1)
  • oktoober 2022 (2)
  • september 2022 (1)
  • mai 2022 (2)
  • aprill 2022 (1)
  • märts 2022 (2)
  • jaanuar 2022 (2)
  • detsember 2021 (1)
  • oktoober 2021 (1)
  • september 2021 (1)
  • august 2021 (2)
  • juuni 2021 (1)
  • mai 2021 (3)
  • aprill 2021 (3)
  • märts 2021 (3)
  • veebruar 2021 (1)
  • jaanuar 2021 (2)
  • detsember 2020 (2)
  • november 2020 (1)
  • juuli 2020 (1)
  • juuni 2020 (1)
  • mai 2020 (2)
  • aprill 2020 (4)
  • märts 2020 (8)
  • veebruar 2020 (3)
  • jaanuar 2020 (2)
  • detsember 2019 (2)
  • oktoober 2019 (2)
  • september 2019 (3)
  • august 2019 (3)
  • juuli 2019 (1)
  • juuni 2019 (4)
  • mai 2019 (3)
  • aprill 2019 (1)
  • märts 2019 (6)
  • veebruar 2019 (4)
  • jaanuar 2019 (3)
  • detsember 2018 (6)
  • november 2018 (1)
  • oktoober 2018 (1)
  • september 2018 (2)
  • juuli 2018 (1)
  • aprill 2018 (1)
  • märts 2018 (3)
  • veebruar 2018 (1)
  • jaanuar 2018 (2)
  • detsember 2017 (2)
  • september 2017 (2)
  • august 2017 (3)
  • juuli 2017 (4)
  • juuni 2017 (7)
  • mai 2017 (2)
  • aprill 2017 (1)
  • märts 2017 (3)
  • veebruar 2017 (3)
  • jaanuar 2017 (3)
  • detsember 2016 (2)
  • veebruar 2016 (6)

Meie kontakt

Pae palvekoda

Pae 21 , 11415 Tallinn (sissekäik 0-korrusele maja restoranipoolsel nurgal)

Pank
MEIE KONTOANDMED ON MUUTUNUD!
uus konto: EE112200221075759084

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TALLINNA PÜHA VAIMU KOGUDUS
Swedbank SWIFT/BIC: HABAEE2X

Võrgus

  • Email
  • Facebook
  • Instagram

© Copyright 2018 EELK Püha Markuse kogudus · All Rights Reserved · Log in