18.-19. augustil tegid Kaido ja Kirsti tiiru meie kolmes sõprus- ja tugikoguduses Soomes. Esimene peatus oli suusahüppemägede jalamil Lahti Joutjärvi koguduses. Ahtiala kogudusemajja kogunes õhtul paarkümmend misjonisõpra tutvuma meie uue karjase Kaidoga ning kuulama uudiseid Lasnamäe koguduse rajamisest. Andsime üle Kaido ametisse seadmise päeval välja antud tänukirjad Joutjärvi kogudusele ning Soome Rahvamisjonile, kelle esindaja Markus Aitamäki oli samuti kohal. Joutjärvi koguduse tänukirja võtsid vastu Jari Koskinen ja Erkki Suhonen. Oli väga soe ja julgustav koosviibimine!
Pärast istusime veel pikalt teelauas koos öömaja pakkute koguduseliikmetega. Vilgas vestlus käis kolmes keeles: vene, eesti ja soome! Juha ja Anu Saari on olnud aastaid misjonitööl Siberis. Kirsti ja Ruska ööbisid kiviviske kaugusel Inkeri Ojala kodus.
Neljapäeva hommikul sõitsime Tampere külje alla Vesilahtisse, kus aktiivne maakogudus oli alles hiljuti avaldanud soovi toetada misjonitööd Eestis ja sõlminud selleks lepingu Soome Rahvamisjoniga.
Vesilahti koguduse ajalugu ulatub kaugele varajasse keskaega. Seda väärikat ajalugu kõnelesid ka ilus puukirik ning selle taga veel vanem kivist käärkamber. Vesilahti kogudus olla unistanud sajandeid kivikirikust, kuid kunagi ei jõutud ehitamisega käärkambrist kaugemale. Puukirikuid on sama koha peal olnud juba mitmeid, praegune on juba seitsmes. Kivikiriku unistus väljendub selle viimase sisekujunduses: heleda seinamaali peale on kiviseina imiteerimiseks pritsitud täpikesi ja postidele värvitud marmormuster. Rõdu piirdeid kaunistavad apostlite, prohvetite ning Piibli naistegelaste kujud tuletasid veidi meelde Püha Vaimu kiriku pildipiiblit. Altarimaal kujundab Jeesust palvetamast Ketsemani aias, seekord avatud kätega.
Peale palvust, kirikuekskursiooni ja koguduse perenaise valmistatud lõunasööki kõrvalasuvas kogudusemajas sõitsime kirikuküla teises servas asuvasse pastoraati, kus osalesime iganeljapäevasel pastoraadi pärastlõunal. Seekord käis avatud uste kohvilaual vaid paar koguduseliiget, kuid nemad ja koguduse õpetaja Harri Henttinen ning kirikuteenija-misjonisekretär Päivi Salonen kuulasid huviga, kui tutvustasime oma koguduse lühikest ajalugu ja tegevust. Meie kirikukoer Ruska tegi tutvust Nero, Vesilahti Eesti päritolu diakooniakoeraga.
Muide, Vesilahti vallas lüüakse varsti kopp maha, et ehitada valla esimesed kortermajad – oma pisike Lasnamäe!
Enne lahkumist istusime veel pastoraadi verandal, kus kogudusel on kujunenud kombeks iga neljapäevase kohviosaduse lõpuks teha lühike Facebook-live palvus. https://fb.watch/7AyNEOpyxJ/
Õhtupoolikul jõudsime veel teha põgusa peatuse Olari kirikus Espoos, kus Markus Silvola ja Tytti Kohonen ootasid meid kohvi ja võileibadega ja olid rõõmsad, et võisid nüüd saada tuttavaks Kaidoga. Seekord oli ühiseks keeleks inglise, siis polnud vaja tõlkida. Oleme väga tänulikud kõigile soome sõpradele osaduse, julgustuse, eestpalvete ja toetuse eest!
