Kutsusin esmaspäeval Lasnamäe koguduse vabatahtliku Aive endaga kaasa selle rubriigi tarvis intervjueeritavaid otsima. Aive oli aidanud vene keele tõlgina kaasa juba kellassep Igorit küsitledes. Saime kokkulepitul ajal kokku õigeusukiriku parklas, kust suunasime sammud kiriku kõrval asuva uue Loopealse asumi poole. Oli keskpäev ja mere poolt puhus külm tuul.
Aive pöördus julgesti esimese vastutuleva inimese poole. Too oli noor ema Ani, kes püüdis rahustada lapsevankris oma pooleaastast tütart lõunauinakule, et jätta siis laps linnaskäigu ajaks vanaema hoolde. Vestluse keel vaheldus vene keelest inglise keelde ja lõpuks eesti keelde, kui koos ümber kiriku jalutasime. Laps jäi vanaema hoolde ning meie saatsime Ani bussipeatuseni, kust ta istus kesklinna sõitva bussi peale.
Olen pärit Ida-Virumaalt ja tulin Tallinna õppima umbes seitse aastat tagasi. Ülikoolis tutvusin oma praeguse abikaasaga, kes oli tulnud siia Tšehhist Erasmuse programmi kaudu. Kui ta siis edasi Inglismaale kolis, kutsus ta mind kaasa. Nõustusin, kuigi olin enne unistanud vahetusõpingutest Saksamaal. Elasime Inglismaal neli aastat, mille järel asusime koos elama Lasnamäele.
Minu õde elab ühes nendest kiriku kõrval asuvatest uutest majadest. Ka meie kodu asub samal Lasnamäe merepoolsel serval, kuid siit paar kilomeetrit edasi, Läänemere teel. Parasjagu on ema meil külas ja aitab lapse hoidmisel. Tema elab endiselt Ida-Virumaal.
Mulle meeldib Lasnamäe ja eriti see merepoolne piirkond. Siin on ilusad vaated merele, hea ühendus kesklinnaga ning lühike maa Piritale, mis on minu lemmikpaik siinkandis. Poes käime enamasti kas suures Lasnamäe Centrumis Laagna tee ääres või Läänemere Selveris. Teistesse Lasnamäe piirkondadesse mul pole eriti asja olnud.
Minu emakeel on vene keel ja kodukeel inglise keel. Eesti keele praktikat on mul olnud vähe, tunnen ennast kindlamana inglise keeles suheldes. Minu kodukandis Ida-Viru väikses Ahtme vallas ei leidu noortele eriti töö, õppimise ega harrastamise võimalusi, mispärast tulin ka ise omal ajal Tallinna.
Väga tore, et siia sai ehitatud see kirik. Olen seal ka ise vahel käinud. Õega oleme pannud tähele, et siin käib pühapäeviti palju rahvast, iseäranis suurtel kirikupühadel. Eriti vanematele inimestele paistab meeldivat, et nad saavad käia kirikus siinsamas Lasnamäel. Õde ütleb, et teda kiriku lähedus ja kirikukellade helin ei sega.
Paljust muustki võiksime veel vestelda, kuid buss saabub ja on aeg jätta hüvasti…
Meie teed lähevad lahku bussipeatuses, kus Ani astub kesklinna sõitva bussi peale. Teeme veel Aivega lühikese jalutuskäigu Loopealse korteritega tutvudes.
Piirkonnas on lihtne eristada kahte osa. Kahe merepoolse kvartali majad on rõdude ja valge välisfassaadiga, ehitatud erasektori arendaja poolt.
Nende taga on kaks munitsipaalmajade kvartalit. Linna üürikorteritel pole rõdusid ja välisseinad on osaliselt betooni värvi. Lähim toidupood asub mõnisada meetrit eemal Katleri asumis. Oma lasteaeda piirkonnas veel pole, kuigi paistab, et elanikest valdav osa on lastega pered. Lähiaastatel plaanib Tallinna linn ehitada Loopealse lääneküljele uue suurhaigla.
Tekst ja fotod: Kirsti Malmi
Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad:
Minu Lasnamäe 5: Violetta-Viktoria
