Kohtusime esimest korda veebruari alguses, kui Violetta-Viktoria, noor muusikaüliõpilane tuli Pae palvekotta proovima meie väikest orelit, mille saime annetusena…
Olin uurinud kohaliku muusikakooli direktori käest, kas äkki leiduks mõni klaveri või oreli õpilane, kes oleks huvitatud aitama meid koguduse muusikatöös. Ta lubas soovitada meid ühele juba endisele õpilasele, kes jätkab praegu oreliõpinguid muusikaakadeemias.
Minu suureks rõõmuks oli Violetta-Viktoria nõus rääkima ka oma Lasnamäest.
Olen kolmanda põlvkonna lasnamäelane. Minu ema vanemad kolisid siia Pae asumisse 60ndate lõpus Vene kaugidast. Isa vanemad tuli siia aga Valgevenest. Elame vanemate ja vanaemaga siin lähedal. Mulle meeldib Lasnamäel, kuna inimesed siin on avatud suhtlema nii sõprade kui ka võõrastega. Enamus Lasnamäe elanikest on venekeelsed.
Alustasin oma kooliteed Paekaare Gümnaasiumis ja keskkooli lõputunnistuse sain Lasnamäe Vene Gümnaasiumist. Mõlema kooli õppekeel on vene keel. Loomulikult õpetatakse koolis ka eesti keelt, aga paraku oli harjutamise võimalusi vähe. Sain rohkem keelepraktikat, kui mind võeti vastu Lasnamäe Muusikakooli klaveri erialale. Seal on õppekeeleks eesti.
Tallinna lauluväljak on üks Violetta-Viktoria lemmikpaikadest.
Mulle meeldib loodus. Lapsena oli minu lemmikpaik Lasnamäel vana Pae karjäär, kus mulle meeldis sõpradega jalutamas käia. Mäletan, kui see oli veel lage tühermaa. Viimaste vähem kui kümne aasta jooksul on see Lasnamäe kant arenenud väga kiiresti. Karjäär on ehitatud ilusaks Pae pargiks, mille ümber on kerkinud palju uusi korrusmaju. Pargis on nüüd terviserada ning üleüldse on Lasnamäel praegu palju uusi sportimisvõimalusi, näiteks Tondiraba jäähall.
Pae park on jätkuvalt üks minu lemmikutest. Teine armas koht on kohe Lasnamäe külje all asuv Tallinna lauluväljak, mis talvisel ajal on populaarne liu laskmise koht. Esinesin ükskord muusikakooliga üleriiklikul noorte laulupeol.
Ükskord kutsus mu klaveriõpetaja mind muusikakooli digiorelit proovima ja sellest sai alguse minu huvi oreli vastu. Muusikakoolis õppisin orelit valikainena, aga nüüd juba teist aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias põhiainena Andres Uibo käe all. Juba kuuel aastal olen osalenud orelifestivalidel Eestis ja Venemaal. Orel on haruldane ja köitev instrument, mida leiab lisaks mõnele kontsertorelile põhiliselt luteri kirikutest. Meie suguvõsas on õigeusklikke, kuid minu perekonnas ei ole kiriku liikmeid. Õpingute kaudu olen tutvunud liturgia ja koraalidega ning käinud neid vahel kuulamas Tallinna Jaani kirikus. Unistan organisti ametist. Miks mitte kasvõi koguduses!
Violetta-Viktoria koos Eesti koorimuusika isa, Gustav Ernesaksaga.
Tekst ja fotod: Kirsti Malmi
Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad:
