Seekord võtan sind kaasa Kuristiku asumisse Lasnamäe kirdeserval. Kas oskaksid aimata, et satud hariliku 9-kordse maja neljanda korruse korteris sukelduma hetkeks kunsti, vene kultuuri ja ikoonide maailma! Õnneks on meil tõlgina kaasas alumise korruse naaber. Minu töökaaslase isa Agu on korteriühistu esimees ja nende kaudu saingi vihje selleks intervjuuks.
Poetame ennast lillehoidjate ja maalide vahelt ateljeesse ning sätime mugavalt diivanile. Sergei Minin istub oma töölaua äärde ja hakkab sedamaid tutvustama arvutiekraani vahendusel oma loomingut: akvarelle, õlimaale, pastelle, joonistusi… loodusvaateid, hobuseid, hunte, lapsi, valgust, vett… Rohked portreed kõnelevad isiklikest rahvusvahelistest suhetest diplomaatide ja õigeusu kirikujuhtidega.
Kunstiteoseid leidub ka eri rahvuseeposte ainetel, muuhulgas pildiseeria Kalevalast. Minu sülle tuuakse lasertehnika abil terasplaatidele prinditud ”Igavene Kalevala”, mida leidub maailmas ainult neli eksemplari: üks Soome presidendiproua Jenni Haukiol, teine president Putinil, kolmas vene muuseumis ning neljas Lasnamäel… originaalpildid on tehtud erilises papier-pelle tehnikas, mille kasutamiseks sai Sergei omal ajal tõuke Aafrika reisidel nähtud koopamaalingutest.
Terasest ”Igavese Kalevala” illustratsioonid on sündinud Lasnamäe ateljees.
Sergei jutustab: ”Olen sündinud Kirovis Kesk-Venemaal, Moloma ja Vjatka jõgede ristumiskohas. Sealkandis elas palju küüditatuid, näiteks marisid, tatarlasi ning eestlasi. Erinevad rahvused elasid seal rahulikult koos. Ka minu vanaema oli mari, isa aga kasakas. Ise tunnen, et esindan vene kultuuri.”
Abikaasa Lilia on toonud lauale hõrgutisi üksteise järel ja istub lõpuks ka ise meie seltskonda. Ta meenutab oma lapsepõlvekodu vaateid Jerevanis, Armeenia pealinnas: Ararati mägi, päikesetõusud, aprikoosipuud… ”Seitsmeaastaselt kolisime ema kodumaale, Eestisse. Kasvasin üles Mustamäel. Kui hakati ehitama Lasnamäge, pakuti meile kolmetoalist korterit Pae mikrorajoonis. Käisime vaatamas, aga kivised vaated ehmatasid meid ära ja otsustasime jääda Mustamäe kahetoalisse männimetsade lähedusse!”
Sergei ja Liliani tõi Tallinnas 90ndate keskpaigas kokku kunstihuvi. Sergei, kes oli omal ajal peale kunstiõpinguid avastanud Tallinna ja siis aastaid maailmas ringi rännanud – kõigepealt 10 aastat Aafrikas ning 90ndatel Soomes – pidas toona kunstigaleriid Toompeal. Lilial on mitu elukutset, psühholoogist meditsiinikooli õppejõuni ja fotograafini välja. Praegu koostab ta pildireportaaže vene kultuurikeskuse portaalile slavia.ee.
Lasnamäe ateljeest leidub ka tükike Saimaa rannajoont koos lookas pohlavartega! Pererahvas Sergei Minin ja Lilia Kerro.
Perekonda sündis poeg ja otsiti sobivat uut kodu. Pirita-Kosel oli müügiks maja metsa ääres, kuid hind ja päiksevalguse kogus otsustasid ära, et 1997. aastal peeti poja esimest sünnipäeva hoopis Lasnamäe serval valgusküllases korteris, kust avanes vaade üle männimetsa. ”Siis tundus, et selles kuuetoalises korteris on väga palju ruumi, aga nüüd otsi, kas üldse leiad ruumi käimiseks…” ohkab pererahvas raamatute, maalide ja asjade rohkust vaadates.
Sergei on rahul: ”Siin on väga mugav! Rahulik ja valge. Maja on ilus ja asukoht ideaalne, peaaegu nagu elaksid Pirita-Kosel! Saan Pirita sadamast palju inspiratsiooni oma maalideks. Enne meie siia kolimist elas majas väga palju lasterikkaid peresid, kuid tolleks ajaks olid paljud juba välja kolinud, lapsed suuremaks kasvanud ning maja vaiksemaks jäänud. Ma töötan tihti öösiti. Panen päevavalguslambid põlema, valin meelepärase taustamuusika ning miski ei sega mind keskendumast.”
Sergei kunstisäde süttis juba varakult, enne kooliiga. 13-aastaselt alustas ta ikoonide restaureerimist vanade ikoonimeistrite juures. Ikoonid on Sergeile ikka südamelähedased. Tema maalitud ikoone leidub mitmes kirikus ning lugematutes kodudes. ”Olen südames õigeusklik. Minu kodukirik on lapsepõlve kodukülas Kirovis… unes käin seal aegajalt siiamaani!” jutustab Sergei, kes tegutseb praegu Moskva patriarhaadi kiriku ikoonispetsialistina.
Töötoas ootab praegugi mitmeid ikoone restaureemist. ”Siinne kliima on ikoonidele väga raske, nende värvikihid elavad ja pudenevad temperatuuri ja niiskuse kõikumisel. Restaureerimine võib võtta kuid, kui värvikihte kiht kihilt eemaldada.” Põhja-Tallinnas asub Tallinna Kopli Püha Nikolause õigeusukirik, mille taastamisele on Sergei juba aastaid panustanud rahastust otsides ning ikonostaasi restaureerimist korraldades.
Õhtu on veerenud märkamatult. On aeg naasta põnevast ikoonide ja kunsti maailmast tagasi Lasnamäele ning tänada pererahvast külalislahke vastuvõtu eest. Milline üllatav seiklus! Usun, et me kohtume veel. Suur tänu ka tõlgile!
Sergei Minini mitmekülgse loomingu ja Kalevala-piltidega saab tutvuda portaalis http://mininar6.wixsite.com/minin-artist.
Lasnamäel elamisest meenuvad Liliani sõnad: ”Alguses võttis aega harjuda mõttega, et elame Lasnamäel. Nüüdseks oleme selle juba ära unustanud! Meil on siin palju sõpru, osad juba ülikooliajast. Siin elab huvitavaid inimesi – kirjanikke, dramaturge… Inimesed ongi selle piirkonna meie silmis ära kaunistanud!”
Tekst ja fotod: Kirsti Malmi, viimane foto: Lilia Kerro
Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad:
