Pae mikrorajoon oli nõukogude ajal planeeritud Lasnamäe elamurajooni esimene etapp, mida hakati ehitama juba 60ndate lõpus. 9-korruseliste majade keskel tuksub vilgas ostukeskus, mida Tallinna reisibrožüüridest ei pruugi just leida. Kui ise esimest korda Lasnamäe Keskusesse sattusin, tundsin, nagu oleksin jõudnud välismaale. Kõnniteel lillepoe esisele välja pandud värvilised kunstlilled ning siseturu müügiletid tuletasid elavalt meelde analoogseid müügikohti Siberis ning ka eesti keelt polnud eriti kuulda.
Jõulunädalal keetsime selsamal kõnniteel lõkketeed ning jagasime kutseid Pae palvekoja avamisele. Käisin pakkumas teed ja piparkooki ka siseturu ja kaupluste müüjatele. Pärast toda ringi on mul keskuses üks kindel teretuttav, alati naerusuine kellassepp Igor!
Tulin kuus aastat tagasi uut tööpinda otsides sellesse keskusesse maad kuulama ning saingi koha siin koridoris. Sestsaadik olen siin tegutsenud ja mulle meeldib. Selles keskuses ei pea müüjad jõude olema! Inimesi liigub ja kliente jätkub, ning kui mõni müügikoht vabaneb, on uus ettevõtja kohe tulemas. Hoone on puhas ja soe, see meelitab nii kliente kui ka ettevõtjaid. Varem oli siin ka väliturg, aga kui koridori otsas avati Säästumarket, kolis turg enamasti siseruumidesse.
Siin on tore ja sõbralik õhkkond, teisiti kui kesklinnas. Inimesed on avatumad, räägivad omavahel. Tundub, et siin Lasnamäel inimesed hoolivad üksteisest rohkem. Kliente tuleb ka kaugemalt, sest siit on väga hea bussiühendus kesklinnaga. Olen kohanud ka välismaalasi. Sageli on nad leidnud keskuse siinkandis elavate tuttavate kaudu. Siin on kõik teenused käepärast: turg, toidupoed, erikaubad, postkontor, pank, kasiino, apteek…
Olen pärit Venemaalt Tagandrogi linnast, mis asub Ukraina piiri lähedal, vaid 100 km kaugusel Mariopolist. Kolisime oma perega isa äri tõttu Tallinnasse 35 aastat tagasi. Olin siis 8-aastane. Meie kodu oli Kadriorus. Nooruses õppisin kõigepealt elektrikuks, kuid nüüd olen juba 25 aastat töötanud isa jälgedes kellassepana. Vanad esemed on mind alati huvitanud.
Lasnamäe on väga kompaktne linnaosa. Planeering on huvitav ja igal pool suurepärane ühendus kesklinnaga. Õhk on palju värskem kui all linnas. Kortereid tahetakse ja üldiselt tundub, et Lasnamäel elavad inimesed on ise väga rahul selle piirkonnaga, isegi sakslased ja soomlased. Siin elab mitmesuguseid inimesi ja kultuure koos. Osad mõtlevad rohkem minevikule, osad tulevikule.
Mingi aeg elasime ka meie Lasnamäel. Saime kahetoalise korteri Ümera asumis. Kaheksanda korruse akendest avanesid maalilised vaated, mida sai palju pildistatud, aga korteriühistuga tekkisid probleemid. Oli üürivõlglasi ja tekkis rahutusi. Kaheksa aastat tagasi müüsime korteri maha ja praegu elan koos vanemate ja kahe kassiga kesklinnas. Ka väiksema sissetulekuga on võimalik ära elada, kui on oma kodu ning suudad ise kõik vajalikud tööd ära teha. Igaühel tuleb teha oma eesmärgid endale selgeks, mõelda peaga ning teha tööd. Paraku on inimesi, kes on loobunud ega hooli enam millestki.
Uus vene kirik on mulle tähtis koht. Käin seal vähemalt kord kuus palvetamas ja püha vett joomas. Oleme ju kõik patused inimesed ja vajame puhastust! Ka Kuremäe kloostris Ida-Virumaal mulle meeldib. Seal on püha allikas, kus olen käinud suplemas ka talvel. Tunnen, kuidas püha vesi mõjub organismile tervendavalt.
Olen õnnelik inimene. Ettevõtjana töötan kuus päeva nädalas ning vaba aega eriti ei jää. Vahel unistan, et saaksin elada üksikul saarel vabana nagu Robinson Crusoe, puhata ja võtta vabalt ilma ettevõtja kohustusi – ja kellasid!
Tekst ja fotod: Kirsti Malmi
Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad:
