RISTIMINE
Ristimisel saab inimene kiriku liikmeks. Kuuludes jumalarahva perekonda, on ristitud inimene kutsutud kasvama usus, Jumala tundmises ning järgima Jeesuse õpetust. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.
Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett, mida pannakse ristitava pähe. Last võib ristida juba päris esimestel elukuudel. Täiskasvanu ristimiseks ei ole ealisi piiranguid. Kui inimene on jõudnud leeriikka ja ta on lapsena jäänud ristimata, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooniga.
Ristivanem
Lapsel peab ristimiseks olema vähemalt üks ristivanem, kes on ise ristitud ja konfirmeeritud ning vähemalt üks tema vanematest peab samuti olema ristitud ja konfirmeeritud. Erandkorras võib ristivanem kuuluda ka teise konfessiooni. Ka täiskasvanul võib olla ristivanem, kuid see ei ole kohustuslik.
Ristivanema ülesanne on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitud laps võiks saada eakohast ristimisõpetust ning kasvada jumalakartuses ja -armastuses. Ristivanem on ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel tõestada, et tema ristilaps on ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma sõna ja eeskujuga, et ta võiks püsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on õpetanud. Kogudus toetab omalt poolt laste- ja noorsootöö ning leerikooli kaudu lapse usulist kasvamist.
Ristimise koht ja aeg
Ristimine peetakse üldjuhul kirikus või kabelis seal asuva ristimiskivi või altari juures. Võimalik on ristida ka kodus või muus sobivas kohas. Ristimise aeg ja koht lepitakse kokku ristimist teostava vaimulikuga. Enne ristimist on soovitatav vanematel ja ristivanematel koos ristitava lapsega kohtuda vaimulikuga. Ristimistalituse eest on sobilik tasuda kogudusele ristimisannetus.
Kes ristib?
Ristimise õigus on igal luterliku kiriku vaimulikul. Ristimist on soovitatav taotleda oma elukohajärgse kogudusest. Juhul kui lapse või täiskasvanu elu on ohus ja soovitakse tema ristimist, võib seda teostada ka teine ristitud inimene. Sellist ristimist nimetatakse hädaristimisteks ja see kinnitatakse hiljem koguduse õpetaja poolt.
Ristimise rõivastus ja kaelarist
Ristimisriietus on valge. Laste puhul on võimalik kasutada ristimiskleiti, täiskasvanute jaoks on mitmes koguduses kasutusel valged pikad ristimisrüüd.
Traditsiooniliselt on ristimisel saanud ristitav endale kaelaristi. Soovitatavalt on see väärismetallist (hõbedast või kullast) ketiga rist, mis talitusel õnnistatakse ja kaela asetatakse. Laste puhul on kaelarist sageli ka kingitus ristivanemate poolt.
Mis saab siis, kui ma ei mäleta oma ristimist?
Ristimine kehtib ka siis, kui inimene ise oma ristimist ei mäleta. Kui inimene ei tea kindlalt, kas ta on ristitud või mitte ja seda ei ole võimalik ka kusagilt järele kontrollida, võidakse läbi viia niinimetatud tingristimine.
Kui te soovite lasta ristida ennast või oma lapsi, võtke ühendust meiega!
ARMULAUD
Armulaud on sakrament, milles inimene pühitsetud armulaualeiva ja -veini kujul vastu võtab Jeesuse Kristuse ihu ja verd, s.t teda ennast. Armulaud on erinevalt ristimisest mitmekordne sakrament ja sellest on soovitatav osa võtta nii sageli kui võimalik. Armulaud on kirikuliikme vaimulik teemoon, roog, mis on vajalik, et kasvada Jumala tundmises ja kogemises.
Kes võib armulauale tulla?
Armulauale võib tulla iga ristitud ja konfirmeeritud kiriku liige. On oluline, et inimene oleks teadlik, millega on armulaua puhul tegemist. Ristitud laps võib tulla armulauale koos oma vanemate või ristivanematega, kui talle on selgitatud armulaua tähendust. Armulauale võib ristitud ja konfirmeeritud kiriku liige minna igasse luterlikku kirikusse Eestis ja välismaal. Armulaud ei maksa midagi.
Kuidas armulauda vastu võtta?
Armulaua vastuvõtmiseks on erinevaid viise ja vahel sõltuvad need koguduse tavadest. Enamasti tullakse luterlikes kirikutes armulauaks altari ette ja põlvitatakse. Suurema rahvahulga puhul toimub armulaua jagamine vahel ka elavas järjekorras.
Armulaualeiva võib lastada vaimulikul asetada keelele või käele. Käele asetatud leib asetatakse oma käega suhu või kastetakse karikasse ja asetatakse seejärel suhu. Oluline on olla armulaual keskendunud ja käituda väärikalt.
Kas armulaud on hügieeniline?
Armulauda pühitsev ja jagav vaimulik on kohustatud tagama armulaua hügieeni. Armulauaks tarvitatavad karikad ja taldrikud peavad olema puhtad, varutud on piisav kogus armulauatarvete puhastamiseks vajalikke linikuid, et jagamisel osalevate inimeste käed oleks puhtad ja eelnevalt desinfitseeritud.
Armulaua karika serva puhastatakse hoolikalt ning jälgitakse, et kogu toiming oleks kaunis, väärikas ja hügieeniline. Kelle jaoks ühisest karikast joomine tundub raske, saab oma leiva katta karikasse.
Kuidas saada viimset armulauda?
Sellist mõistet nagu “viimne armulaud” meie kirikus ei tunta. Küll on aga olemas haigete armulaud, mida toimetatakse haiglates, hooldekodudes, haigete kodudes ja mujal, kus on inimesi, kes oma tervislikel põhjustel ei saa kirikusse armulauale tulla. Sel juhul on sobilik kutsuda vaimulik koju armulauda pühitsema. Selle kohta vaata lähemalt lehelt Haigete ja surijate võidmine.
Meie koguduses kaetakse armulaud igal pühapäeval venekeelsel jumalateenistusel kell 11 ning kaks korda kuus eestikeelsel jumalateenistusel kell 16 (kuu 2. ja 4. pühapäeval)!
PIHT
Piht on hingehoidlik talitus, millel inimene tunnistab vaimuliku juuresolekul Jumalale oma eksimused ja võtab siira kahetsemise korral vaimulikult vastu pattude andeksandmise. Me kõik oleme alles teel täiuse suunas, oleme patused ja ekslikud ning seetõttu vajame kõik andekssaamise kogemust. Kuigi igal jumalateenistusel toimub ka ühispiht, siis erapiht võimaldab ennast sügavamalt läbikatsuda ja saada väga isiklik ja lähedalt puudutav andestuse kogemus. Lisaks sellele on erapihi eel või järel võimalus pikemaks hingehoidlikuks vestluseks.
Kus ja kellele pihitakse?
Enamikes luterlikes kirikutes ei ole kasutusel pihitoole. Siiski leitakse pihitalituseks privaatne ja sobilik koht kirikus või mõnes muus paigas. Pihitalituse võtab vastu vaimulik, kellel on ametist tulenevalt kohustus pidada pihisaladust. See tähendab, et mitte midagi pihil kuuldust ei tohi ta avaldada ühelgi moel kolmandatele isikutele.
Kuidas pihitakse?
Pihiks on soovitatav valmistuda kümne käsu abil, vaagides oma tegusid ja tegematajätmisi. Pihil tuleb nimetada oma konkreetsed patud, ilma otsimata põhjendusi või vabandusi. Võimalusel tuleks enne esimest pihti kohtuda oma pihiisaga, kes annab juhtnööre pihiks valmistumiseks.
Kes võib käia pihil?
Piht on ennekõike ristiinimese õigus, sest pattudest lahtimõistmine toimub usu peale Jeesusesse Kristusesse. Küll aga on igal inimesel sõltumata tema usulistest veendumustest õigus tulla kirikusse paluma hingehoidlikku vestlust.
Meie venekeelne vaimulik Pavel on reedeti kell 15-18 Pae palvekojas selleks, et vestelda inimestega. Kell 18 algab ühine pihipalvus. Eestikeelse pihi jaoks võta ühendust eestikeelse vaimulikuga.
